Imigomo Yelitheresi Lephakeme kanye neTinjongo Tekufundza

Kutfutfukisa Bafundzi Labababhali Nebafundzi (Belitheresi Lephakeme)  Labaphakeme

Kunemigomo lemine yebafundzi belitheresi lephakeme, ngamunye wayo unetinhloso tekufundza letinyenti. Nanoma-nje leminye yemigomo yelitheresi lephakeme imitsetfomgomo yelwati lwekubhala nekufundza (lwelitheresi) lekukudzala luligugu, lolunye lusha, lukhombisa simondzawo salamuhla selwati lesitfutfukako.  Linyenti letinjongo tekufundza letitsite tikhweshelene kakhulu nelwati lwekufundza nekubhala lwendzabuko, luniketa imiphumela lengase isetjentiswe etimisweni temfundvo letehlukene.

Kufundza kwetekufundza nekubhala lokuphakeme kuwela emikhakheni lemine: kutiphatsa (loko bafundzi lokufanele bakwati kukwenta uma sebasebente ngemphumelelo bacedza imisebenti yabo yekufundza—emakhono, nekwati), kucondza (loko bafundzi lokufanele bakwati uma sebacedze ngemphumelelo imisebenti yekufundza—kuvisisa, kuhlela, kusebentisa, kuhlola), lokutsintsako (tingucuko emiveni noma emibonweni yebafundzi ngekutibandzakanya nemisebenti yekufundza), kanye neluvisisomicabango (loko bafundzi labakucabangako mayelana nekucabanga kwabo—kucondza lokhombisa kutsi bafundzi bafundza kanjani nekutsi kungani bafundza, labakwentako nalabangakwati, imibono yabo yangaphambilini, nekutsi kanjani kuchubeka nekufundza).  Inhloso yekufundza ngayinye lengetasi ilingana nasinye sigaba noma letinyenti taletigaba, futsi ibhalwe kanjalo (B wekutiphatsa,  C wekucondza, A wekutsintsa, M weluvisisomcabango).

Letinhloso tekufundza tiyabona kutsi “bafundzi” bekubhala nekufundza lokuphakeme, njengoba babitwa kanjalo lapha, kumele bachubeke njalo bafundza, njengoba lwati luhlala njalo logucuka ngemandla.  Bafundzisi nebafundzi bangahlangabetana naletinhloso ngetindlela letehlukene, kuye ngesimo sekufundza, kukhetsa eluhlwini lwemisebenti yekufundza.  Tinjongo titfolwa ngalokubanti, kute tihlale tilinganiseka, tikhiciteka kabusha, futsi tifinyeleleka ngemikhakha yetimotingcikitsi.

Umgomo 1: Kuhlola lokucuketfwe ngenshisekelo ube futsi uhlola kukhetsa kwemuntfu sicu

  1. Kucinisekisa bungcweti kepha bayabona kutsi kukhona tingcweti tetingcweti. (A, C)
  2. Kubona kutsi lokucuketfwe akuhlali kukhicitwa njalo kwentelwa tizatfu letihlelekile, nekutsi kukhetsa (kubandlulula) nako kukhona, kungaba ngolokufihlakele lokushayela phasi noma lokusebaleni lokubonakalako.  (C)
  3. Cabanga ngendlela lova ngayo ngelwati noma indzawo yelwati kute ucabange ngemibono leminyenti. (A, M)
  4. Kufuna ngekucophelela lwati emibonweni nakumitfombo leminyenti. (B)
  5. Kuncuma kutsi inhloso yemtfombo, luhlobo lwedokhumenti, nendlela yekwetfulwa (kuletfwa) kulitsintsa kanjani linani layo esimeni lesitsite. (B, C)
  6. Kuhlukanisa emkhatsini wekuphawula kwekuhlela kanye nembono losekelwe elucwaningweni, ucaphela kutsi bugugu netinkholelo letigcile  kulo lonkhe lwati. (C)
  7. Ncuma bumcoka belwati loluhlelekile nalolungakahleleki loluvela emitfonjeni lehlukahlukene ye-inthanethi, njengeyetekufundza, lekhicitwa ngumsebentisi, kanye nema-OER. (C)
  8. Kulinganisa lwatiso lolwakhiwa ngumsebentisi kutimondzawo tetinkhundla tekuchumana kanye nekwehlukanisa emkhatsini wembono neliciniso. (B, C)
  9. Kuhlolisisa ngekuhlatiya lwatiso loluvela kuyo yonkhe imitfombo, kufaka ekhatsi lokucuketfwe lokunemandla lamatima lokujikeleta ku-inthanethi. (B)
  10. Kuhlola kutsi utiba kanjani mayelana nelwatiso lolwetfuliwe nekutsi loku kunemtselela lonjani emphendvulweni yakho. (A, M)

Umgomo 2: Kusebenta ngabo bonkhe buciko bemcondvo ngenkhambo lefanele nangekutiphatsa

  1. Kwenta umehluko emkhatsini wekukhicita lwatisonchanti nekuphindza uhlanganise ngalokusebaleni lokucuketfwe lokunelayisensi. (C)
  2. Tinike isayeya yekwakha tindlela tekwenkhambo lenhle kanye naletinsha kwakhela etukwemibono yalabanye loyitfola ijabulisana futsi ikwenta uhlanganyele. (A, M)
  3. Kucabanga ngekuhlatiya mayelana nekutsi ingahlanganiswa kanjani imphahla lebuciko bengcondvo yalomunye ngalokuyimphumelelo nangekwemkhambo lefanele. (M)
  4. Kukhicita lwatiso ngalokunesibopho kanye nekwabelana lwatisonchanti nekuluhlangahlanganisa ngekwenkhambo lefanele kanye nekunika lokucuketfwe lolunelayisensi inhloso lensha. (B)
  5. Kwenta umehluko emkhatsini welwatiso lwemuntfu nelwesive kanye nekutsatsa tincumo letinenkhambo lenhle naletibhadlile mayelana nekwabelana lwatiso ku-inthanethi ngalokufanele, (C)
  6. Kwenta umehluko emkhatsini welilungelokucamba (i-copyright), i-Creative Commons, nemalayisesi lavulekile kuko kokubili kudalwa nekuniketwa kwelayisensi yalokucuketfwe lokungiko lucobo nalokunikwe inhloso lensha. (B, C)
  7. Kubona (kukhomba) nekulandzela lokulindzelekile kwemphahla yebuciko bengcondvo letsite kusilungiselelo losebenta kuso. (B, C)

Umgomo 3: Kukhicita nakwabelana lwatiso kutimondzawo letihlanganyelako naletihlaganyelako

  1. Kutibona njengemkhiciti kanye nemsebentisi welwatiso. (A, M)
  2. Kuhlanganyela ngekucaphela nangetimiso tekutiphatsa etindzaweni tekusebentisana. (B)
  3. Kuvikela lingasese lakho kanye nekuvikela lwatiso lwakho ku-inthanethi. (B, C)
  4. Kwabelana lwati ngalokunembako nangemphumelelo ngekukhicita lwatiso usebentisa tindlela letifanele. (B)
  5. Kuhumusha lwatiso lolwetfulwe ngendlela yinye kulokunye kute kutsi kuhlangabetwane kahle kakhulu netidzingo tebatsamelilwati labatsite. (B, C)
  6. Kubona kutsi bafundzi nabo babothishela futsi bafundzisa loko lokwatiko boma bafundza etimeni tekusebentisana. (A, B, C)
  7. Kuhlolisisa kanye nekucinisekisa lokucuketfwe lokukhicitwa ngumsebentisi kanye nekukusebentisa ngalokufanele ekwakhiweni kwelwati lolusha. (B, C)
  8. Kubona emagugu etemasiko ehlukahlukene nemihambo kwakha nekwabelana lwatiso lwetetsamelilwati temave emhlaba. (B, C)

Umgomo 4: Kwakha emasubuciko ekufundza kute kuhlangabetwane nemigomo yekufundza yemphilo yonkhe neyebungcweti

  1. Kubona kutsi kufundza kuyinchubo futsi kukhombisa emaphutsa laholelana elwatini lolusha nasekutfoleni lokusha. (M)
  2. Kuhlola kufundza kute uncume lwati lolutfoliwe kanye nemagebe ekuvisiseni. (C, M)
  3. Kubona kutsi kucabanga ngalokuhlatiyako kusime elwatini lwalokutsite kanye nekulandzelela kuvisisa lokujulile ngekubuta nangekwenta lucwaningo. (A, B, C, M)
  4. Kuphokophela kwebugugu, kwemukela, kanye nekuntjintjantjintja kalula emphilweni yonkhe yekufundza. (M)
  5. Kwemukela nekwetayela nekuvisisa timo ube ukhona kuntjintjantjintja mayelana nendlela lengakavami yekufundza. (A, B)
  6. Kwemukela nekuvisisa tebucwepheshe lobusha kanye nelifutse lokunalo ekufundzeni. (A, B)
  7. Kuchumana ngemphumelelo nekubambisana etindzaweni letabelanako kufundza etinhlangotsini letimikhakhaminyenti. (B, C)
  8. Kutibandzakanya ekufundzeni lokunelwati, nekuticondzisa wena lokukhutsata umbono weliwe lobanti ngekufinyelela kwemhlaba wonkhe kwendzawo yanamuhla yenkhundla yetekuchumana. (B, M)
  9. Kusebentisa kufundza nekubhala lokusezingeni leliphakeme njengeligugu nekwenta kwemphilo yonkhe. (M)

Lwentiwe ngekwanchati bahlanganyeli labadlalindzima ku-SUNY Innovative Instruction Technology Grant, Kutfutfukisa i-SUNY-wide Transliteracy Learning Learning kute Kutfutfukiswe Emakhono Elwazi Nebucwepheshe Kwekhulunyaka lange-21, lokusekelwe etinhlosweni te-Mackey ne-Jacobson, i-Reframing Information Literacy njenge-Metaliteracy, C & RL. , 72.1 January 2011 http://crl.acrl.org/content/72/1/62.full.pdf+html

Michele Forte (Empire State College), Trudi Jacobson (University at Albany), Tom Mackey (Empire State College), Emer O’Keeffe (University at Albany), and Kathleen Stone (Empire State College)

Bafakigalelo Labengetiwe: Richard Fogarty (University at Albany), Brian Morgan and Kim Davies-Hoffman (SUNY Geneseo), Jennifer Ashton and Logan Rath (SUNY Brockport), Carleen Huxley (Jefferson Community College), and Nancy E. Adams (Penn State Hershey)

Imitfombo lephawuliwe:

Jacobson, T., Mackey, T., O’Brien, K., Forte, M., & O’Keeffe, E. (2018). 2018 metaliteracy goals and learning objectives. Metaliteracy. https://metaliteracy.org/learning-objectives/2018-metaliteracy-goals-and-learning-objectives/