Iinhloso zeMethalitheresi kanye nemiNqopho yokuFunda

Ukuthuthukisa abaFundi abaMethalithereyithi

Kuneminqopho emine yabafundi abamethalithereyithi, omunye nomunye wayo ufaka hlangana inani leminqopho. Lokha eminye yeminqopho yemethalitheresi ibuyelela iinkambiso zelwazi lelitheresi elikade liligugu, eminye mitjha, itjengisa ilwazi lebhoduluko elithuthukako namkha elikhulako. Inengi leminqopho yokufunda enqophileko ihluka khulu ngokwebanga ukusuka elwazini lelitheresi yakade, inikele imiphumela engasetjenziswa eendaweni zefundo ezihlukeneko.

Ifundo yemethalitheresi iwela ngaphasi kwemikhakha emine: ukuziphatha (lokho abafundi ekufanele bakghone ukukwenza ngaphezu kokuphumelela ukuqeda imisebenzi yokufunda—amakghonofundwa, amakghono), ukusebenzisa umkhumbulo (lokho abafundi ekufanele bakwazi ngaphezu kokuphumelela ukuqeda imisebenzi yokufunda—ukuzwisisa, ukuhlanganisa, ukusebenzisa, ukuhlola), imizwa (amatjhuguluko aba khona emizweni yabafundi namkha ukuziphatha ngokuzibandakanya emisebenzini yokufunda), kanye nokuzwisisa ikambiso yelemuko (lokho abafundi abakucabangako ngeendlela zabo zokucabanga—imikhumbulo yokuzwisisa indlela abafunda ngayo nokobana kubayini bafunda, yini abakwenzako nalokho abangakwaziko, imibonwabo enganamaqiniso, begodu nokobana baragela njani phambili nokufunda). Omunye nomunye umnqopho wokufunda ongenzasi ungena komunye namkha kweminye yemikhakha le, begodu uleyibulwe ngaleyondlela efaneleko (B mayelana nokuziphatha, C mayelana nokusebenzisa umkhumbulo, A mayelana nemizwa, M mayelana nokuzwisisa ikambiso yelemuko).

Leminqopho yokufunda ikghona ukubona “abafundi” labo abamethalithereyithi njengombana  baziwa njalo lapha, kufanele baragele phambili nokufunda, ngokuqala ibhoduluko ilwazi elitjhugulukako ngendlela elikhula msinya ngakhona. Abafundisi kanye nabafundi bangahlangabezana neminqopho le ngeendlela ezihlukeneko, kulawulwe bujamo bokufunda, ukukhetha kumenyu yemisebenzi yokufunda. Iminqopho itjhejwa yoke ngokunaba kwayo, ukuze ihlale itholakala, inokukhiqizwa, begodu itholakala ebujameni obuhlukahlukeneko.

Umnqopho 1: Ukuhlola okumunyethweko ngokumajadu lokha nakuhlolwa neendlela zomuntu zokuthatha ihlangothi

  1. Ukuqinisekisa ikghono kodwana kwamukelwe bona abosolwazi iye bakhona. (A, C)
  2. Ukwamukela bona okumunyethweko akukhiqizelwa iinzathu zamambala ngaso soke isikhathi, nokuthi ukuthatha ihlangothi kukhona, ngazo zombili iindlela okungileyo engakanqophi kanye netjhatjhalazi. (C)
  3. Ukutjengisa indlela ozizwa ngayo ngelwazi namkha ngebhoduluko lelwazi ukuyelela imibono eminengi. (A, M)
  4. Ukufuna ilwazi ngabomu emibonweni kanye nemithonjeni ehlukahlukeneko. (B)
  5. Ukuqunta indlela umnqopho womthombo, umhlobo womtlolo, kanye nendlela yokwethula ethinta ngayo ubungako bayo mayelana nobujamo obuthileko. (B, C)
  6. Ukuhlukanisa phakathi kweemphakamiso zoku-editha kanye nehlangothi elisekelwe lirhubhululo, ukulemuka bona ubungako neenkolelo zifakwe kilo loke ilwazi. (C)
  7. Ukuqunta ubungako belwazi elihlelekileko nelingakahleleki elibuya kumithombo ehlukahlukeneko yethungelelwano, efana naleyo yesikolo, esetjenziswa basebenzisi kanye nama-OER. (C)
  8. Ukuhlola ilwazi elifakwa msebenzisi ebhodulukweni lekundla yokuthintana kanye nokuhlukanisa phakathi kombono nalokho okuliqiniso. (B, C)
  9. Ukuhlola ilwazi elibuya kiyo yoke imithombo ngelihlo elihlabako, kufakwe hlangana okumunyethweko okunamandla okugega ethungelelwaneni. (B)
  10. Ukuhlola indlela ozizwa ngayo ngelwazi elithuliweko nendlela lokhu okuthinta ngakhona ipendulwakho. (A, M)

Umnqopho 2: Ukubandakanya koke ukuhlakanipha kwengqondo kuhle nangendlela efaneleko

  1. Ukuhlukanisa hlangana nokukhiqiza ilwazi lamambala nokuhlanganisa ngobutjha ilayisensi lokumunyethweko elivulekileko. (C)
  2. Ukuzitjhijila wena ngokwakho ukubumba iindlela ezinomukghwa wokuziphatha newamambala ukwakha imibono yabanye oyithola ikarisa begodu ithandeka. (A, M)
  3. Ukutjengisa indlela enepumelelo nenemikghwa efaneleko okungafakwa ngayo ubunikazi bengqondo bomunye umuntu emikhiqizweni engeyakho ehlanganiswe ngobutjha. (M)
  4. Ukukhiqiza ngefanelo nokwaba ilwazi lamambala  begodu nemikghwa yokuziphatha ehlanganiswe ngobutjha nokwenza umnqopho omutjha wokuvulela ilayisensi lokumunyethweko. (B)
  5. Ukuhlukanisa phakathi kwelwazi lomphakathi kanye nelomuntu ngokwakhe nokuthatha iinqunto ezifaneleko zokuziphatha mayelana nokwaba ilwazi ngefanelo ngethungelelwano. (C)
  6. Ukuhlukanisa phakathi kwelungelo lokukhuphela, ubuKghwari obuVamileko, kanye namalayisensi avulekileko kikho kokubili ekwakheni nokulayisenswa kokumunyethweko kwamambala nalokho okunomnqopho omutjha. (B, C)
  7. Ukuqala nokulandela okwamukelwa ngokulindelwe kuhlakanipha kwengqondo okuthileko ebujameni lobo osebenza kibo. (B, C)

Umnqopho 3: Ukukhiqiza nokwaba ilwazi ngokubambisana kanye namabhoduluko abandakanyekako

  1. Ukuzibona wena ngokwakho umvezi begodu umthengi welwazi. (A, M)
  2. Ukuzibandakanya ngokuyelela nangokuziphatha okufaneleko emabhodulukweni wokubambisana. (B)
  3. Ukuvikela ukuba yifihlo kwakho nokuvikela ilwazi lakho lethungelelwano ngokumajadu. (B, C)
  4. Ukwaba ilwazi ngendlela enembako nefaneleko ngokomkhiqizo wokumunyethweko kusetjenziswe iindlela ezisathuthukako ezifaneleko kanye neenkundla. (B)
  5. Ukutjhugulula ilwazi elethulwa ngendlela eyodwa komunye umuntu ukuze lihlangabezane kuhle neendingo zabanye abalaleli. (B, C)
  6. Ukwazi bona abafundi nabo babotitjhere begodu nokufundisa lokho okwaziko namkha ukufunda eendaweni ezihlanganisiweko. (A, B, C)
  7. Ukuhlola ngokwahlulela begodu nokuqinisekisa okumunyethweko okufakwe msebenzisi kanye nokukusebenzisa kuhle elwazini elitjha elibunjiweko. (B, C)
  8. Ukwazi ubungako kanye neendlela namkha imikhuba yokuhlukahlukana kwamasiko begodu nokwaba ilwazi mayelana nabalaleli bephasini mazombe. (B, C)

Umnqopho 4: Ukuthuthukisa amaqhinga wokufunda ukuhlangabezana neminqopho yangaso soke isikhathi okungeyakho kanye naleyo ephrofetjhinali

  1. Ukwazi bona ukufunda kuyikambiso begodu nokuthi ukutjengisa imitjhapho namkha iimphoso kukusa elwazini elitjha begodu nokuvumbulula izinto. (M)
  2. Ukuhlola ukufunda ukuqunta kokubili ilwazi elizuziweko kanye neenkhala ekuzwisiseni. (C, M)
  3. Ukwazi bona ukucabanga ngendlela ehlabako kulawulwa lilwazi lesifundo begodu nokuba majadu ekulandeleleni ilwazi ngendlela engeneleleko ngokubuza kanye nangokurhubhulula. (A, B, C, M)
  4. Ukubona ukuqakatheka kokubekezela, kokuvumelana begodu nokutjhugutjhuguluka ngaso soke isikhathi nawufundako. (M)
  5. Ukuzijayeza ubujamo obutjha bokufunda lokha nawusatjhugulukako mayelana neendlela ezihlukeneo zokufunda. (A, B)
  6. Ukuzijayeza nokuzwisisa amathekhnoloji amatjha namandla anawo ekufundeni. (A, B)
  7. Ukukhulumisana ngendlela efaneleko nokusebenzisana eendaweni ezabelanwako ukufunda kileyo mibono eminengi. (B, C)
  8. Ukuzibandakanya ekufundeni okuzwisisekako, okulawulwa nguwe okukhuthaza imibono enabileko yephasi mazombe ngokufinyelela kizo ngokweendawo ezisetjenziswa namhlanje zebhoduluko leenkundla zokuthintana. (B, M)
  9. Ukusebenzisa ukufunda kwemethalithereyithi njengento eqakathekileko nekufanele uzijayeze yona ngaso soke isikhathi. (M)

Yathoma yathuthukiswa bahlanganyeli ababandakanyeka kusiBonelelo ku-SUNY Innovative Instruction Technology Grant, Developing a SUNY-wide Trans literacy Learning Collaborative to Promote Information and Technology Competencies for the 21st Century, elawulwa minqopho ku-Mackey and Jacobson, Reframing Information Literacy as a Metaliteracy, C & RL, 72.1 January 2011 http://crl.acrl.org/content/72/1/62.full.pdf+html

Michele Forte (Empire State College), Trudi Jacobson (University at Albany), Tom Mackey (Empire State College), Emer O’Keeffe (University at Albany), and Kathleen Stone (Empire State College)

Abanye abanikeleko: Richard Fogarty (University at Albany), Brian Morgan and Kim Davies-Hoffman (SUNY Geneseo), Jennifer Ashton and Logan Rath (SUNY Brockport), Carleen Huxley (Jefferson Community College), and Nancy E. Adams (Penn State Hershey)

Imidzubhulo ephakanyiswako:

Jacobson, T., Mackey, T., O’Brien, K., Forte, M., & O’Keeffe, E. (2018). 2018 metaliteracy goals and learning objectives. Metaliteracy. https://metaliteracy.org/learning-objectives/2018-metaliteracy-goals-and-learning-objectives/